Kohvikeskus

Elav ja värvikas Brasiilia on maailma juhtiv kohvieksportija ja -tootja, tootes üle kolmandiku kogu maailma kohvitarnetest. Seda tiitlit on riik säilitanud viimased 150 aastat. Et anda ülevaade sellest, kui suur globaalne jõud neil selles tööstuses on, toodab Vietnam, maailma suuruselt teine ​​kohvitootja, vaid poole Brasiilia toodangust. See tohutu tööstus toidab hinnanguliselt 3,5 miljonit inimest, kellest enamik elab maapiirkondades, kus keskkond ja kliima pakuvad kohvi kasvatamiseks optimaalseid tingimusi. Brasiiliast pärit kohv on üldiselt magusa ja täidlase maitsega.

Brasiilia kohvitööstuse ajalugu

Brasiilia kohvitööstus sai alguse 1727. aastal, kui riigi põhjaosariiki Parasse istutati esimene kohvipuu. Parast rändas kohv 1770. aastal alla Rio de Janeirosse, kuid see oli endiselt suhteliselt väike tööstusharu, mille turg oli mõeldud ainult sisetarbimiseks. Just 1800. aastatel kiirendas Brasiilia kohvitööstus tempot, kui Ameerika ja Euroopa turud näitasid üles suuremat huvi, tekitades omamoodi “kohvibuumi”, mis võimaldas riigil 1820. aastateks anda 20% maailma kohvitoodangust. See jõudis 30% piirini ja teenis 1830. aastateks suurima eksportija tiitli ning 1840. aastatel jõudis see vapustava 40%-ni.

Teine buum toimus aastatel 1880–1930, kui nii piim kui ka kohv olid juhtivad tööstusharud. Need kaks tööstusharu koos kasvatasid Sao Paulo ja Minas Gerais’ piirkondi ning vähem kui 50 aastaga kasvas kohalik elanikkond 30 000-lt 240 000-ni. 1930. aastatel kasvas see arv 1 miljonini. Eksponentsiaalne kasv tähendas, et 20. sajandiks moodustas kohv kolm neljandikku eksporditulust, mistõttu see muutus nii võimsaks, et põllumehed ja eksportijad said Brasiilia poliitilises süsteemis väga mõjukaks.

1906. aastal, püüdes tõsta kohvi väärtust pärast selle aeglast devalveerumist ületootmise tõttu, võttis valitsus kontrolli alla hinnakujunduse, ostes ohtralt saaki ja müües seda rahvusvahelisele turule. See laiendas aga tööstust veelgi, põhjustas kohvi ülepakkumise kogu maailmas ja aitas seejärel kaasa suurele depressioonile.

Just suure depressiooni ajal saatis Brasiilia 82 sportlasest koosneva meeskonna Los Angelesse, et osaleda 1932. aasta olümpiamängudel. Oma reisi rahastamiseks sõitsid nad Ameerikasse kohvikaubalaeva kaudu, kus nad müüsid kohvi erinevates sadamates. Rahastuse tõttu pääses võistlema kokku 66 meest ja üks naine, Maria Lenk (esimene Lõuna-Ameerika naine, kes olümpial osales)!

Brasiilia kohvieksport saavutas haripunkti 1920. aastatel, kui see moodustas 80% maailma kohvitarnetest. Aeglaselt on need numbrid ülemaailmsest tootmisest tuleneva konkurentsi tõttu vähenenud, kuid on siiski 2022. aastal endiselt kohvitootmise osas esikohal.

Peamised kasvupiirkonnad

Tänu sobilikule keskkonnale, kõrgele merepinnale ja vulkaanilisele pinnasele, mis toodavad rikkalikke kohvimaitseid, asub suurem osa Brasiilia kohvitoodangust Brasiilia kagupiirkonnas. Nende piirkondade hulka kuuluvad Minas Gerais, Sao Paulo (kus kasvatatakse meie suurepäraseid Brasiilia Cerrado Bandeirante kohviube), Espirito Santo, Parana, Bahia ja Rondonia. Kõik, millest on välja arvatud Rondonia ja üks Espirito Santo piirkond, toodavad araabika kohvi.

Brasiilia kohvitööstuse väljakutsed

Peaaegu kõik kohvitööstused üle maailma kannatavad kahe äärmiselt laastava väljakutse käes: kliimamuutused ja taimehaigused ning Brasiilia pole erand. 2014. aastal tabas Brasiiliat tõsine põud ja ebaharilikult kõrged temperatuurid, mis põhjustasid väiksema saagikuse, mõjutasid ubade kvaliteeti ja maitset.

Selle maailma suurima kohvieksportija auastmel on siiski oma eelised, mis võimaldab tööstusel nende väljakutsetega toime tulla ja uute tingimustega kohaneda. See on peamiselt tingitud sellest, et paljud Brasiilia kohvisektorid investeerivad teadus-, arendus- ja koolitusprogrammidesse, mis jagavad teadmisi selliste väljakutsetega toimetulemise kohta.

Teine väljakutse, millega Brasiilia on lähiaastatel nagu teisedki riigid silmitsi seisnud, on katastroofiline koroonaviirus. Praeguseks on kinnitatud 35 miljonit juhtumit. Riigis, kus 3,5 miljonit inimest loodab oma töökohana kohvile, on paljudel viiruse tõttu töövõimetusel suur mõju farmide toimimisele ja tööstusele, millest taastumine võtab palju aastaid. Helgemalt võib öelda, et Brasiilia on uuendusmeelne ja visa riik ning on ka varem väljakutsetest üle saanud. Kuigi nii inimeste kui tööstuse taastumise tee on raske, kui on olemas riik, mis saab ajakohaseks areneda, on see kahtlemata Brasiilia.

Meie kohv

Pakume oma valikus kaht Brasiilia päritoluga kohvi: erikohv Brasiilia Cerrado Bandeirante ning kohvisegu Brasiilia Barista.

Brasiilia Cerrado Bandeirante – Väga mahe ja keskmiselt magusa maitsega kohv, mis on Brasiilia selle piirkonna araabikale iseloomulik. Väga puhta maitsega, vähese happesusega ning kergelt karamelline. Sobib igapäevaseks nautimiseks ning pigem musta kohvijookide nautijatele.

Kohviuba Brasiilia Barista – Kui kohtuvad kvaliteetne Brasiilia araabika ning meie kohvimeistri röst, on tulemuseks just selline maitse, mida iga kohvisõber naudib. Piisavalt tugev, vähese hapukusega karamellise järelmaitsega. Ideaalne musta kohvina ning piimajookides. Naturaalne Brasiilia araabika.